Kohustuslik tööõnnetuskindlustus on Soomes ettevõttetele kohustuslik. Oskuslik
kindlustusspetsialist saab aidata organisatsioonil optimeerida selle vajadustele kõige paremini
sobivat kuluefektiivset tööõnnetus- ja kutsehaiguse kindlustust. Nii on võimalik mõnel juhul kokku
hoida lausa tuhandeid eurosid!
Tööõnnetuskindlustus kaitseb teie töötajat ja aitab tal toime tulla, kui ametipostil või teel sinna on
juhtunud õnnetus. See kaitseb ka juhul, kui ta haigestub kutsehaigusesse. Tööõnnetuskindlustuse
aluseks on tööõnnetuse ja kutsehaiguse seadus, mis kohustab kõiki tööandjaid ning võimaldab
erinevaid rehabilitatsioone töö- ja funktsionaalse võimekuse parandamiseks. Taastusravi on
individuaalne ja seda saab taotleda vastavalt vajadusele.
Tööõnnetuskindlustus on kohustuslik igas vanuses töötajatele ja see tuleb sõlmida enne tööle
asumist. Nimetatud kindlustus võib olla kas pidev või ajutine, kuid seda ei saa teha tagantjärele.
Leping peab sisaldama konkreetse ettevõtte tegevust puudutavates kollektiivlepingutes nõutavat
töötajate grupi elukindlustust.
Tööõnnetuskindlustusele kehtib kaks hinnakujundusmudelit
Esimene neist on tabelipõhine hinnakujundus. Ettevõtte suurus mõjutab tööõnnetuse- ja
kutsehaiguskindlustuse hinda. Väikestes ettevõtetes, kus kogu makstav palgasumma on suhteliselt
väike, kasutatakse peamiselt kindlustusseltside määratud tabelipõhist väljamakset.
Kui ettevõte on aga osa suuremast kontsernist, määratakse hinnamudel emaettevõttest lähtuvalt.
Tabelipõhisel tasumisel lähtutakse palgakuludest ja ettevõttes tehtava töö riskiklassifikatsioonist, mis
määratakse kutsekategooria järgi lähtudes ameti ohtlikkusest.
Teine variant on eritasupõhine hinnakujundus. Suuremate ettevõtete puhul peetakse siinkohal
silmas spetsiaalseid maksebaase. Kindlustusmakse suurust mõjutavad ka ettevõttes eelnevalt
toimunud õnnetustest põhjustatud hüvitised.
Põhireegel on, et mida suurema osa riskist kindlustusvõtja ise kannab juhul, kui ei teki nn. ebatavalist
kahju, seda väiksem on kindlustusmakse. Kui ettevõttes tekib aga ebatavaline kahju, siis makse
suureneb vastavalt sellele, kui suure osa riskist on ettevõte ise kandnud.
Eripreemiapõhistes kindlustustes on esile tõstetud ettevõtte enda tööohutusalane tegevus, kus
kindlustusspetsialistid
toetavad kogu aeg oma kliente. Kui tööohutuse eest hoolitsetakse hästi,
juhtub vähem vigastusi ja ka kindlustusmaksed on väiksemad.
Vabatahtlikult on võimalik üle minna ka makse erihinnale
Kindlustusseltsid ise määratlevad oma maksebaasides, kus on igas kindlustusseltsis piir
eripreemiapõhiste ja standardtasupõhiste ettevõtete vahel. Kindlustusmaksete hulka kuuluvad
näiteks kindlustusseltsi ravikulud, muud riskitasuga seotud kirjed ja kohustuslikud lisad. Riskimaksele
eraldatavad kirjed katavad kindlustusseltsi vastutusel olevad hüvitiskulud, näiteks suuremad kahjud
ja hüvitised, mis on makstud pärast kindlustuse lõppemist.
Ligikaudu 80% kindlustusmakse põhistruktuurist moodustab kindlustusmakse ja umbes 20%
seadusega ettenähtud lisad. Seadusjärgsete lisatasude suurus on kõigil kindlustusseltsidel sama.
 
Kindlustusspetsialist
aitab hinnata teie ettevõtte erinevaid arenguetappe ning kindlaks teha, kas
tasub teha tööõnnetuskindlustust tava- või erimakse alusel.
Võtke julgelt ühendust!
Kes siis üldse peab seaduse järgi tööõnnetuskindlustuse lepingu sõlmima? Ettevõtte kindlustuses on
see kohustuslik, kui töötatakse Soomes ja ettevõtte makstav töötasu ületab aastas 1300 eurot.
Kogusumma saadakse nii, et kõik ühe kalendriaasta jooksul makstavad palgad liidetakse kokku.
Kui nüüd seda blogipostitust lugedes tekkis küsimusi, jäite mõtlema milline variant teile kõige
paremini sobida võiks või vajate reaalset abi, et oma ettevõtte töötuskindlustuse tasaarveldus
võimalikult kuluefektiivselks teha ja raha säästa, siis võtke kindlasti ühendust.
Aitan hea meelega!